Monday, September 29, 2008

TOP 10

Hea lugeja ...

Tänud Sulle, kes Sa oled üks neist esimese müüginädala esimestest raamatu soetajatest,
tänu kellele on raamat "Austraalia – Down Under" 22.-28. septembri nädala TOP 10-s
nii Rahva Raamatu kui ka Apollo raamatupoes.

Head lugemist ja sooja sügist!

Autorid Ann ja Kairi

Tuesday, September 16, 2008

Kutse esitlusele






Võta julgelt kaasa kõik küsimused! Vastame meeleldi.
Ja kõik Austraalia-sõbrad ja muidu vahvad tegelased!
Sest sulepea kütame autogrammide andmisest tuliseks.

Raamatust

„Austraalia – Down Under“ on lugu Austraaliast ja austraallastest – maast, mille suurim rikkus on selle looduslik ilu: lõputu päikesepõlenud horisont, paksud troopilised vihmametsad, jahedad lõunarannad; ja inimestest, kellele on omane lihtsus ja sõbralikkus. See on lugu kahe reisihimulise noore avastusretkest ja ühest hoopis teistmoodi veedetud aastast maakera kuklapoolel Austraalias. Ei rohkem ega vähem kui üheteist kuu jooksul sõideti lõunamanner läbi risti-põiki põhjast lõunasse ja idast läände, tehti tutvust nii Kullaranniku paradiisirandade, idarannikule laialipaisatud pulbitsevate metropolide, läänekalda metsiku outback’i, sisemaa kuiva kõrbekuumuse kui ka põhjaosa troopikaga. Reisil valmisid blogid, tuhandetesse ulatuv pildipagas, kaasa sai toodud hulganisti reisikogemusi ja väärt näpunäiteid. Avameelselt ja humoorikalt on eredamad hetked, seiklused ja kasulikud nõuanded nüüd kaante vahele pandud, et pakkuda lugejale uudse kontseptsiooniga reisiraamatut.

„Austraalia – Down Under“ ühendab endas reisipäeviku, reisijuhi ja fotoalbumi. Raamatulehekülgedelt leiab huvipakkuvaid seiku Austraaliast ja austraallastest, seikluslikke ja koomilisi pajatusi avastusretke jooksul kogunenud juhtumistest, kasulikku teavet Rohelisel Mandril orienteerumiseks ja kauneid fotosid maailmakuulsatest paikadest. Lõunamandri tohutu mastaapsus ja looduslik mitmekesisus annab Austraaliale – ja selle kirjule elanikkonnale – olulise osa rahvuslikust karakterist. Elu on ilus ja inimesed on rahul. See on maa, mis ootab avastamist.

Sunday, September 14, 2008

Pilte raamatust

Katkendeid raamatust, vol 1

Jõulud Surfers Paradise’i moodi
Jõuluostlemine oli aukartustäratav. Ostukäru sai kõikvõimalikku väärt kraami täis laotud ja truu sõbra Molly põhi kriipis koju sõites nurruvalt vastu maad. Alustades kolmekilosest sealihakäntsakast ja saksa hapukapsapurgist, lõpetades kartulisalatitooraine ja šokolaadiga kaetud mudakoogiga (mud cake). Ees ootas kolmekäiguline jõululaud, millega sai selgeks ammutuntud moraal: pole tähtsust, kus maailma nurgas parajasti viibid, seapraad kartulite ja hapukapsaga olgu jõululaual nagu kord ja kohus olemas.

Üksteist eestlast (Annuška ja Kairts, Paff ja Tiit, Jarz ja Tiit, Härms ja Anni, Mel, Kalju aka Cliff ja Henn) kuumast küdeva surfiresidentsi kuulsas elutoas esiisade tava naljalt ei unustanud. Seapraad tiksus viimaseid minuteid, ahjukartulid võtsid viimaseid pruunistumisseansse, saksa hapukapsas podises viimaseid tuure potikaane all ja nii meie jõuluõhtu põhikäik lõpuks valmis saigi. Kiidusõnadega ei oldud kitsi. Olgugi, et südasuvine seapraad ajas eestlased austraallasest naabri basseini salaja jahutust otsima. Ei tea, kas samal põhjusel, aga hiljem märkasime ka Secret Santa seljas rannakostüümi ja peas sombreerokübarat. Jõuluvanale kostunud etüüdid olid muidugi klass omaette ja kingivalikki lõunamandrile kohane. Kuidas muidu saaks jõululaupäevale järgneval raskel hommikul kõhuli kingiks saadud boogieboard’il lainetes hullata. Nii möödusid jõulud 2006 üheteistkümne Aussie-eestlase jaoks. Teisiti kui tavaliselt. Soojemalt kui tavaliselt. Kodust kaugemal kui tavaliselt. On asju, mida võtame sageli iseenesestmõistetavalt, kuigi ei tohiks. Kõige kallimad inimesed jäid seekord liiga kaugele.

Kuidas austraallased ise jõule tähistavad, kui pehme valge lumi sulaks minutiga, ehtne kuusepuu kaotaks okkad päevaga ja jõuluvana saanisõit jookseks varem või hiljem liiva? Nii nagu põhjapoolkeral, on ka lõunas jõulud armastuse, andeksandmise ja südamerahu aeg, mis veedetakse enamasti oma kõige lähedasemate pereliikmete seltsis. Kuna suurel osal austraallastest kattub südasuvine jõuluaeg pikema puhkusega töölt või koolist, siis nauditakse koos rannamõnusid ning kõikvõimalikke jahutavaid vaba aja tegevusi nagu ujumine, surfamine, kalapüük ja piknikud. Et niigi kõrgete termomeetrinäitude juures (kohati kuni 40 °C) kuumarabandusest vähegi hoiduda, asendavad ahjusooja seapraadi maakera kuklapoolel jahedad mereannid, külm kana-, kalkuni-, lamba- või loomaliha, pasta ja värske salativalik, mida magustoiduna kroonivad Pavlova, jäätisepallid ja erinevad troopilised puuviljad. Kuuma hõõgveini asendab liitrite viisi külma vahutavat õlut. Ja põhjapõtradelt võtavad juhtimisõiguse üle kuus valget känguru (six white boomers).

Suurem jõulusööming pere keskis peetakse inglispäraselt esimesel jõulupühal ehk 25. detsembril. Jõulupüha eelõhtul käiakse kirikus kesköisel missal, millele järgneb unetu öö nii mõnegi kingiootuses väikese pereliikme jaoks, et juba varavalges pakikesed kuuse alt lagedale tirida. Teine jõulupüha kannab samuti briti traditsioonide kohaselt Boxing Day nime, ja kuigi sel päeval harrastatakse rohkelt spordimänge, ei ole neil võitluskunstidega mingit pistmist. Nagu austraallastele kohane, võetakse sel päeval kätte hoopis kriketikurikad ja avapaugu saab Sydney-Hobarti vaheline jahisõit. Lisaks vanaema jõululauale on üks osa austraallasi aga sisse harjutanud veidi teistmoodi kombe, millega meil õnnestus tööalaselt kokku puutuda hotellis Sheraton Mirage. Kuuekümne ümmarguse lauaga täidetud ballisaalis jagasid üüratult suurt buffet’ jõulurooga sajad pidulised, kes ühel või teisel põhjusel eelistasid veidi elavamat meelelahutust kodusele jõulurahule. Olgu selle veidi harjumatu jõulutavaga, kuidas on, mõned asjad ei muutu. Põue poeb tuttav jõulurõõm, kui perekonnad ja põlvkonnad jõululaua taga kokku saavad, kui vanavanemad lastelastega mängivad, kui kõige pisemad päkapikud oma esimesi jõule tervitavad. Paljude maailma rahvaste sulatusahjus Austraalias on südantsoojendaval jõulutundel lihtsalt kordades rohkem kultuuriliselt erinevaid tahke.

Häid jõule! Merry Christmas! Frohe Weihnachten! Buon Natale! Feliz Navidad! Kala Christouyenna! Kung His Hsin Nien bing Chu Shen Tan!

Katkendeid raamatust, vol 2

Sydney – siis ja praegu
Sydneyl käisime oma aastase Austraalia-reisi vältel külas kaks korda, nii varasügiseses märtsikuus kui ka hilistalvises augustis. Klimaatiliste teguritega meil vedas, sest esimesel korral kastis vihmahoog meid vaid ühel päeval kuuest ning teisel korral olid varakevadiselt soojad ja päikselised kõik neli päeva. Esimene õhtu suurlinnas jääb tõenäoliselt alatiseks meelde. Alustuseks saime kokku surfisõprade Pafi ja Tiiduga, kes olid vahepeal banaanifarmis laineid löönud, ja õhtu saabudes läksime fantastilise nelikuna üheskoos Sydneyt vallutama.

Ööpimeduses valgustatud ooperimaja, Harbour Bridge ja taustaks tuledes linnasiluett oli niivõrd ilus vaatepilt, et haaras meid täielikult enda lummusesse. Sel ööl ei saanud peaaegu sõbagi silmale, sest soov kogu linna endasse ahmida oli piiritu. Kuidas ma kõike jõuan? Mis siis, kui midagi tähtsat jääb nägemata? Kas ma siia kunagi veel tagasi satun? Sajad küsimused keerlesid unesegases peas. Nii võib juhtuda, et oma esimesel Sydney visiidil tormadki pea laiali mööda linna ega märka kokkuvõttes kõige tähtsamat. Sydney on tegelikult üks kompaktsemaid linnu maailmas, kus kõik vaatamisväärsused on kiviviske kaugusel. Paigadki, kuhu kesklinnast jalgsi ei saa, on kättesaadavad tänu suurepärasele transpordivõrgule, k.a ühele meie suurimatest lemmikutest – Sydney praamile.

Kui seljakotirändur on enamasti ise oma aja peremees, siis tavareisijale seab limiidi piiratud puhkuseressurss. Austraalia on teatavasti suur ja lai ning iga peatus puhkusemarsruudil nõuab head ajastust. Ütleme, et Sydneyga tutvumiseks on aega paar päeva (sest ei või olla, et planeerisid vaid ühe!), mis oleks kindlasti esindatud vaatamisväärsuste nimekirja esikümnes? Ooperimaja? Kas tõesti? Tõsi, seda ei saa märkamata jätta. Aga kas hüppaksid ka praamile ja võtaksid ette lahekruiisi või loomaaiakülastuse? Või jalutaksid Chinatowni ja maitseksid killukest Aasiast? Kaheldav, kas kõik seda teeksid, olles hõivatud kolmekordselt ülehinnatud kokteili nautimisega Opera Bar’is või jalutades sadama ümber juba kümnendat tiiru. Ja keegi ei vaataks viltu, kui seda teeksid. Oled ju Sydneys ja tahad näha kõike, mille poolest linn kuulus on. Sina tahad, meie tahtsime, kõik me tahame.

On siiski mõned näpunäited, kuidas mitu Sydney kärbest ühe hoobiga tabada. Hea vaade linna kahele peamisele turistimagnetile avaneb Sydney Royal Botanic Gardensi kaugeimast tipust, kus fotole saab sättida nii Opera House’i kui ka Harbour Bridge’i. Kaks maailmakuulsat tegelast on nagu sukk ja saabas sealsete aasade pealt vaadatuna. Botaanikaaed ise on samuti vaatamist väärt. Selle keskses osas võib lopsakasse taimeriiki lausa ära eksida, unustades linnasagina ja vaid mõnesaja meetri kaugusel kõrguvad pilvelõhkujad. Uskumatu, kui oluline on üks killuke loodust suurlinna südames. Kahe silmapaistvaima orientiiritähise vahele jääb keskuses asuv Circular Quay, mis on linnatranspordivõrgu sõlmpunkt. Väike lahesopp, mille kõige linnapoolsemas ääres kai asub, kannab nime Sydney Cove. Praamiga sadamakailt kümne tuule suunas kihutades püüab fotosilm kinni parimad linnavaated. Lisaks ooperiteatrile ja sillale paistab vee pealt kätte ka elusuuruses CBD siluett, mida eemalt saab isegi ühele pildile jäädvustada. /.../

Kes ihkab tõsisemale kultuurile vahelduseks pidu ja rock’n’roll’i, leiab seda Kings Crossist, Sydney ühest värvikamast ööelupiirkonnast. Tagasihoidliku siseinfona võime paljastada, et sealses WorldBar’is on saadaval maailma parimad teekannupitsid, mille sõbralik jagamine teeb õhtust vahva ürituse. Teised peamised ööelukeskused on Newtown, Balmain, Manly ja Bondi. Süüa ja juua saab Sydneys nii üle mõistuse kallilt kui ka superodavalt. Alustuseks ehmatage reisieelarvet õhtusöögiga mõnes peenes sadamaäärses restoranis ja siis leevendage kahju Hiinalinna soodsate hõrgutistega. Kui tekib möödapääsematu igatsus koduse Euroopa järele, võib läbi astuda silla lähedal asuvast saksa restoranist Löwenbräu Keller, kus põlvikute, lühikeste traksipükste ja kaabuga härrad Hansud-Fritzud ülimalt tõetruult saksa kultuuri säravamad pärlid hõbekandikul ette kannavad. Lisaks hapukapsale, seapraele ja ahjukartulitele loob meeleolu ka lõbus rahvamuusika. /.../

Rannamõnusid pakuvad Sydneys Bondi ja Cooggee Beach, mille vahele jääb kaunis mereäärne jalutusrada. Meie esimene plaažipäev märtsis osutus väga vihmaseks ja tuuliseks, nii et rand oli vahus ja üleni marus, nagu nimekaimust agent 007 oma raevukamates stseenides. Kajakadki suutsid vaid kohapeal lennata, kuid ekstremistidest surfarid püüdsid möllust kõige kõrgemaid laineharju. Teisel korral sattusime Bondile augustikuisel päikeseloojangul – vaade erines kui öö ja päev.

Kes tunneb tõmmet kohaliku Hollywoodi poole, hüpaku Circular Quayst Manly praamile ja sealt edasi Palm Beach’i bussile, kus asub seriaali „Kodus ja võõrsil„ võtteplats Summer Bay. Manly keskusest jalutuskäigu kaugusel poolsaare tipus laiub looduskaunite matkaradadega Sydney Harbour National Park, mille ookeanipoolseid kaldaid ääristavad kõrged liivakivikaljud. Kõrgemaid tippe saab vallutada Sydneyst paaritunnise rongisõidu kaugusel asuvates Sinimägedes.

Sydney pakub kõike, mida ühelt sihtkohalt oodata võiks. Pole ime, et mõne reisi kestus venib planeeritust palju pikemaks. Paarist päevast saab nädal, nädalast kuu, kuust aasta või paar. Austraalia rahvusvaheline ja multikultuurne pärl särab oma silmapaistvas edus helgemalt kui ei kunagi varem, sumisedes mõnusalt kõikide oma elanike ja külastajate erinevatest taustalugudest.

Katkendeid raamatust, vol 3

Läänekalda ringreis
Kihutad Tallinnast Tartusse ja mõtled, küll on ikka pikk ja kurviline tee. Sõidad Perth’ist Broome’i ja imestad, kuidas kilomeetrid kaotavad tähenduse, kui maantee ei tee silmapiiril väiksematki võnget. Lääne-Austraalia on kängurumaa viimane piir, lõputu piirideta piir. Suurem kui kogu Lääne-Euroopa ja neli korda suurem kui Ameerika Texas. Maa on suur ja inimtühi. Mammutosariigi kahest miljonist inimesest 90% elab Perth’i lähiümbruses, ülejäänud 10% jagavad sõbralikult alles jäänud 2,5 miljonit ruutkilomeetrit. Seal on rohkem vaba maad ja avarust kui kuskil mujal asustatud piirkonnas maailmas, ometi pole Lääne-Austraalia kaugeltki mitte tühi. See on maa, mis pulbitseb looduslikest imedest: maa, millel on 12 000 km imekaunist ookeaniranda, enam metsikuid taimeliike kui ülejäänud maailmas, rohkem restorane inimese kohta kui kusagil mujal, lugematu arvul päikeselisi päevi ja päris kindlasti palju rohkem säravamaid tähti, kui enamikus paigus näha võib. Ära tunne hirmu mõõtude ees ega lase end heidutada lõpmatusel – mine ja avasta!

/.../ Me oleme teel lõunapöörijoone taha. Meie teekonna pikkus on 3500 km sinna ja umbes sama palju tagasi. Esimene sihtpunkt päikeseloojangul on Pinnacles Desert Nambungi rahvuspargis, kus igas suuruses ja sajas erinevas vormis lubjakivimoodustised seisavad vapralt kollases liivakõrbes nagu sõdurid sõjarindel. Parim külastusaeg on ehast koiduni, kui kuumus on talutav, rahvamasse on vähem, metsik loodus ärkab ning purpursed ja oranžid värvid loovad perfektsed fotograafilised tingimused. Oleme meiegi kohal täpselt päikeseloojangul, et mängida varjudega ja tantsida aborigeenitantsu. Tobiase professionaalne kaamera on meie uus parim sõber. Selle vaikse ja rahuliku öö veedame vaid 500 elanikuga väikelinnas Cervanteses, milles mobiililevi kuulub kaugesse tulevikku. Vodafone on out, aga Pinnacles on in! Wifi on ulmeunenägu. Kaasaskantavat arvutit ei hakka kohalikele parem näitamagi, peavad veel üleloomulikuks jõuks. Aga üks öö tsivilisatsioonist väljas on ütlemata hea – nii rahustavalt hea. /.../

Tervitame oma reisi kolmandat sinise taeva ja lakkamatu päikesepaistega päeva Kalbarri rahvuspargis, mille 80 km pikkune sügav jõeorg meenutab midagi Grand Canyoni sarnast Ameerikas, ehk pisut vähem dramaatiliste pinnavormidega. Aga enne veel, kui sind õnnistatakse kauniste vaadetega Emakesele Loodusele, tuleb läbida proovisõit punasel liivateel ning rinda pista tuhande üliagara kärbsega, kelle suurimaks sooviks on lennata sisse sinu ninast ja ronida välja suust. Ainult vaprad ja ilusad saavad näha muljetavaldavaid jõekuristikke Z Bendi ja Loopi. Kuid on veel üks geograafiline ja geoloogiline fenomen, milleni viib kitsas jalgtee. Otse kuristiku serval pakub silmailu Nature’s Window ehk looduse aken, mis on suur lopergune ava kalju sees. Läbi akna nagu ikka avanevad paljudel erinevad vaated: kel merele, kel metsale, kel vastasmaja aknasse. Looduse aknast, nagu nimigi ütleb, vaid looduse poolt loodule. /.../

Tee Exmouth’ist Nanutarra Roadhouse’ini kulgeb otse ja omadega, nagu öeldakse. 300 km mööda sirget ja liiklusevaba maanteed sõita on lihtne, aga monotoonne. Esialgu on kiiruse arendamine piiratud siin-seal auku vajunud teelõikudega, mis on selle piirkonna sagedaste üleujutuste tagajärg. Madalamatele aladele on tee äärde püsti löödud vaiad, osutades veesügavusele, mis halvimal juhul ulatub mitme meetrini. Edasi läheb kõik juba lepase reega.

Kuni Nanutarra Roadhouse’ini … Kaevanduslinna ja Karijini rahvuspargi värava Tom Price’i maakond pole mitmerealiseid magistraale kunagi näinud ega näe tõenäoliselt ka tulevikus. Neid teid iseloomustavad käänulised kurvid ja metsikud lehmakarjad. On peaaegu päikeseloojang, kui meie ees haigutab ühtäkki ootamatu teelahe. Valikuid on kaks: 131 km asfalteeritud teed läbi Paraburdoo või 68 km kruusateed otse Tom Price’i. Dilemma on suur. Kui januned tõelise Aussie seikluse järele, vali viimane. Unusta neljarattavedu, kaks ratast ajavad asja ära. Seda juhul, kui sa oled kogenud rallisõitja, kes juhib oskuslikult nii autot kui ka metsikut pullikarja. Juhul, kui sa ei löö kartma kümnepealise sarvilise loomakarja ees, kes piiravad autot eest ja tagant ega taha sammukestki liikuda. Juhul, kui sa oskad manööverdada maanteel ja navigeerida vees. Sa suudad seda teha kõige pilkamas pimeduses ja kõige metsikumas looduses ning sinu adrenaliini tõstab fakt, et lähim asustus jääb sajakonna kilomeetri kaugusele ja vahepeal ei eksisteeri ühtegi inimhinge. /.../

Reede pärastlõuna. Lõppsihtkoht vallutatud, lipp püstitatud, foto jäädvustatud. Broome. Pärlipüüdjate linn. Pikkade liivarandade linn. Türkiissinisete ja smaragdroheliste vete linn. Mangroovide linn. Laupäevahommikuse käsitööturu linn. Mangrove Resorti linn. DJ Whale’i linn. Kookospähklite linn. Veininautimise linn. Cable Beach’i linn. Ja loomulikult kuulsate päikeseloojangute linn. Kui sa ka siin ei suuda lõdvestuda, soovitame professionaalset teraapiat.

Monday, September 1, 2008

POSTKAST

Austraalia on maa, mis üllatab ja hämmastab igal sammul. Kui leidsid midagi, mis Sinu arust vääriks täpsustamist või on Sul endal mõni hoopis huvitav küsimus, oled õigel teel. Postita oma küsimus või kommentaar "Austraalia – Down Under" postkasti (ehk siia) või kirjuta meile austraalia.downunder@gmail.com

Loeme, vastame, kuulame, arutame, ...

Kümme korda loe, üks kord kirjuta ...

Kümneid kordi kümnete silmapaaride alt läbi käinud,
on mõni väike väänik leidnud ikkagi tee raamatusse ...

Et küsimusi ennetada, paneme siia kirja need faktilised vääratused, mis on kogemata ka trükipressi alt läbi käinud.

1. Brisbane ei asu osariigi loodenurgas – sealt võib heal juhul eest leida vaid Mt Isa! Loomulikult asub Brisbane Queenslandi kagunurgas käänulise Brisbane'i jõe kallastel Vaikse ookeani lähedal – see on kängurulegi selge.

Aga nii töötab kompass Austraalias. Turist küsib: Millises suunas on Austraalias põhi? Aussie vastab: Seiske näoga lõuna suunas ja seejärel keerake end 180 kraadi. Kui siia jõuate, võtke meiega ühendust ja anname teile edasised juhised.

Kui midagi veel märkame või märkate, siis täpsustame!

Juhtub ka heades raamatutes :)

Ann ja Kairi